ITSPEA Blog

      Inimesi on maailmas palju ja mitte kõik on samasugused. Kellegil puuduvad erinevad jäsemed, kellegil ei ole nägemisvõimalust, kellegil on teised haigused ja probleemid, mis tavalist elu rikkuvad. Aga me elame innovatsiooni ajas ja tihti sõltub elu sellest, kui hästi saab arvutit kasutada. Uurime, kuidas teha arvuti kasutamist mugavamaks nendele, kelle tavaline kasutamine on piiratud.     Üheks olulisemaks abivahendiks, mida arvutikasutaja võib rakendada on minu arvates speech recognition ehk kõnetuvastus. See aitab inimestel, kellel on probleemid jäsemetega, kasutada arvutit ilma klaviatuuri või hiire katsumata. Samuti, kui sellega kasutada ka screen reader'i ehk ekraanilugejat, saab arvutit palju kergemalt kasutada ka pime inimene. Tuleb välja nagu otsene suhtlemine arvutiga, mis teeb seda, mida talle ütleb.     Mida tasub märkida on see, et mõlemaid rakendusi saab kasutada ka tavaline kasutaja. Kõnetuvastaja on peamine aspekt 'Tarka kodu' töös. Ütled masinale, mida

      Maailmas ja veebis on väga palju erinevaid rakendusi, mänge ja erinevaid riiste, mida saab alla laadida või online kasutada. Kuid mõned on paremad ja mõneded halvemad. Praegu räägime nende kasutatavusest, kuidas saada aru,et toodet on "mugav" kasutada.     See on suhteliselt kerge, kuna see, millest saab aru ja saab õppida ja mis lihtsalt töötab on juba hästi kasutatav toode. Võtta ükskõik milline laialt kasutatav rakendus: Word, PowerPoint või paljud teised - kerged ja kindla funktsiooniga tööriistad, millest saavad aru isegi kõige väiksemad lapsed. Maya, PyCharm ja muud sellised rakendused - juba mitte nii kerged, aga arusaadavad ja õpitavad. Nad on raskemad, aga tulemused nendega on ka palju mitmekesisemad ja ehtsemad.     Halva kasutatavusega toodeteks ma nimetaksin rakendusi vms, mis, põhimõtteliselt, ei tööta. Näiteks ootab, et nuppu saab vajutada, aga tegelikult ei saa. Oodatud tulemust ei saa, asi ei tööta, kasutada on raske või võimatu. Selliseid rakendusi ja t

     Iga projekti valmistamise, arendamise, müümise ja populariseerimise jaoks on päris mitu viisi. Sõltub sellest, milline projekt käel on. Kas see vajab detailset planeeringut ja ettevalmistust? Kas teha seda tasuliseks või anda inimestele vaba kasutusse? Kas teha kohe valmis toode või jätta endale ja teistele võimalust seda ka algetappidel muutmiseks? Vastates nendele küsimustele tuleb sobivad arendus- ja ärimudelid valida.     Vaatleme ühe juhtumit lahemalt. Oletame, et keegi tahab arvutimängu kirjutada ja saada selle eest raha. Ta plaanib oma mängu sellisena, et see oleks suur, pikka süzeega ja avara avatud maailmaga. Tal on meeskond samahuvilisi, kes aitavad teda. Missugust arendusmudelit valida? Kuna projekt on suur ja iga etappil võib midagi valesti minna, mina valiksin sammsammulist mudelit, kuna see hõivab kõigi kose-mudeli etappe, kuid kordab neid. See aitab parandada tekkivaid vigu, veenduda, et igal etappil on kõik korras ning võimaldab vajadusel kergesti tagasi pöörduda.

      Teksti "How To Become A Hacker", mida kirjutas Eric Steven Raymond, saab jaotada 4-ks loogiliseks osaks: Kes on häkker? Milline on häkker? Mida peab häkker oskama? Kuidas saada paremaks häkkeriks? Vaatleme autori arvamused nendest küsimustest lähemalt.     Kes on häkker? Autor väidab, tuginedes teistele allikatele, et häkker on inimene, kes on valmis ja kellel on soov tegelda tehnoloogilise progressiga. Leiutada midagi uut, olla ühiskonnale kasulik. Autor samuti toob välja seda fakti, et inimene, kes ronib teiste arvutitesse, info ja kasumi otsides ei ole tõeline ´häkker´, kuidas paljud neid nimetavad (mina ka, enne selle teksi lugemist). Neid inimesi peaks hoobis crackeriteks nimetama.     Milline on häkker? Selles osas toob autor päris mitu punkti välja, nagu ´ära lahenda üht probleemi mitu korda´ning ´vabadus tegevuses on hea´. Autor samuti seletab kõik need punktid lahti, tehes neid kõigile arusaadavaks. Kui neid punkte järgida, saabki inimesest häkker, keegi, kes e