ITSPEA Blog

      Kui luua midagi isiklikku ja teistega jagada, tekkib küsimus, kuidas oma tooded litsenseerida? Kas kasutada copyright´i või copyleft´i? Kõik sõltub sellest, mis eesmärgi soovib saavutada. Uurime need litsentsid lähemalt.     Kui ei soovi, et teie toodangut kasutaksid teised või soovite selle eest raha saada, tuleb hankida copyright´i. See annab kõik õigused tootele selle autorile ning kui keegi teine soovib seda toodet kasutada, peab ta autorile maksma, et osa õigusest ka endale saada. Muidu on autori toode loata kasutamine seadusevastane.     Üks hea näide copyright´ist on Microsoft, mille tooded ja teenused kuuluvad kas Microsoft Corporation´ile või isikutele, kellele ole kaasnev luba antud. See tähendab, et keegi ei saa ilma loata kasutada isikliketes huvides Microsofti pilti, nime, tooteid või teenuseid, nagu enda omasid.     Kui aga tahaks, et õigused tootele oleksid ikka teie käes, kuid sooviks, et teised saaksid seda ka srendada ...

         Mul on hea meel, et meie praegune maailm on enam-vähem selline, millena seda tahtsid näha 2012. aastal Christian Engström ja Rick Falkvinge. Teises peatükis nad toovad välja mitu aspekti copyrighti kohta, mis nende ajal veel polnud täidetud, kuid mis said täidetud meie ajaks. Vaatame neid lähemalt.     Autori moraalne õigus oma loomingule: tänapäeval paljud ikka proovivad teiste tööd omistada, kuid õnneks on kindlad litsentsid, mis kinnitavad autori tööd tema järgi. Keegi ei saa tema tööd kasutada ilma tema nõusolekuta, mis on ka osa Tasuta Kasutamise punktist. Ei saa kasutada kellegi tööd või selle osa ilma autori loata ja kui kasutab siis peab ikka autorit märgistada.     Need reeglid kehtivad siis, kui kasutada teiste loomingud, et ise raha teenida. Kui aga tahad lihtsalt muusikat kuulata või mingit pildi kooli presentatsioonis näidata, pole seda vaja. Punkt Tasuta Mitte Raha-teeniva jagamise kohta sai täiesti täidetud, ma usun. S...

    Kõige rohkem olen oma elus kokku puutunud just kümnenda Virginia Shea käsuga. Kui ma alles arvutimängude maailma esimest korda sisenesin, olin uus selles keskkonnas ja väga palju ei osanud. Õnneks sõbrad, kes olid juba mitme aasta kogemusega, liitusid minuga ja selle asemel, et naerda minu üle või kuidagi solvata, hakkasid mulle näpunäiteid andma ja igatpidi aitama. See oli tore kogemus ja me kõik saime hästi aega veeta.      Kui ma ise kusagil Veebis, kas mängides või lihtsalt Internetis suheldes näen, et keegi millegagi hakkama ei saa, proovin teda aidata või lihtsalt saada aru, et vead ikka juhtuvad ja pole mõtted teda norida ja agresiivseks muutuda. Kõik olid kunagi kusagil alustanud ja vigu teinud (mõni teeb ka tänapäevani).     Olukord on veits teistsugune, kui kohtub mingi agressivne isik, kes teisi sõimab või teistpidi solvab, aga ise igas lauses teeb kümmekond vigu. Siin tahaks küll talle "Mine õppi kirjutamist, pärast teisi õpeta!" v...

     Eesti Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) arengukavas oli päris mitu visiooni sellest, kuidas Eesti aastal 2020 välja nägema hakkab. Praegu on juba aasta 2021 ja saab julgelt vaadata, kas nende ennustus läks täite või mitte.     Mul on hea meel, et päris palju nende poolt toodud punktidest läksid täite, suuresti inimese parema elu osast. Tänu ohtrale digitaliseerimisele on elu tegelikkult väga mugavaks muutunud. Dokumentid, arved, tellimused ja maksmised - kõike seda saab praegu teha, kasutades ainult oma mobiil-telfoni. Informatsiooni Eesti kohta saab vabalt veebist leida ja kasutada. Toiduvedu, shopping, õppimine. Kõik need punktid olid ennestuses välja toodud märgistusega "on tulevikus digitaliseeritud, seega mugavam kasutamiseks", mis tõeks ka osutus.     Kahjuks 2020. aastal tuli Covid-olukord, mida keegi 2013. aastal ei osanud ette näha. See keeras nende punktid töökohtade ja rahvusvahelise koostöö kohta väga tugevasti vänta. Paljud t...

      Alustaks sellest, et mis on traditsiooniline meedia? See on erinevad viisid, kuidas infot said meie vanemad ja nende eelkäiad. Ajalehed, televisiooni reklaamid, käsitsi kirjutatud teadaanned, suurtel billboarditel esitatud kuulutused, informatsioon säilitatav raamatutes ja suurtes paber-arhiivides.      Uusmeedia on aga info jagamine, kasutades Veebi võimalusi. Samad TV-sarjad ja muusika otseülekannes, uudised nendele pühendatud veebilehtedel, inimeste arvamus väljendatud kommentaarides, blogides ja foorumites, informatsiooni kättesaadavus erinevatelt lehtedelt ja digidokumentidest.      Pole kahtlust, et tänapäeval üha rohkem ja rohkem kasutatakse ja eelistatakse uusmeediat, asendades traditsioonilist. Sellel tegevusel on omad plussid ja miinused. Kõige suuremaks selle protsessi plussiks mina nimetaksin seda, et info on palju kättesaadavam, kui traditsioonilisel. Piisab sellest, et läheb netti, paneb browseri huvitavat otsingut ja ongi...

       Internet oli leiutatud 1983. aastal ja on kasutusel tänapäevani. See on juba peaaegu 40 aastad vana! Pole kahtlust, et ajaga oli Internetis ka mõni muutus toimunud ja Veebi ilmumisel 1991. aastal olid oma tagajärjed. Tahaks aga vaadata üle, kuidas asjad olid enne Veebi. Kas midagi, mis oli tol ajal, on ikka veel kasutusel või juba suri välja, oli asendatud?     Üks asi jäi kindlasti samaks. Internetis saab ikka informatsiooni otsida ja seda jagada, näiteks e-kirjadega. Muidugi otsing on oluliselt kergemaks muutunud. Praegu saab kaaslaselt lingi, ja ongi kõik. Vanasti pidi tohutult suur hulk kauste läbi käima, fail faili järgi, enne kui sai kätte seda, mida otsisid. Praegu info otsimisega saab hakkama iga laps, tol ajal pidi olema väga IT-s arenenud olema, et sellega tegelda.     Oluline muutus on selles, et 80-ndatel polnud kõikidel õigus Interneti kasutamiseks. Täna võib see tunduda uskumatu, kuid tol ajal oli õigus kasutada Interneti mitm...

       Tahaks alustada kõikidele tuntud kalkulaatorist. See on suhteliselt lihtsa sisemusega arvuti, mille peamine ja tihti ainuke ülesanne on tehtede arvutamine. Mehhaniseerituid arvutusmasinaid valmistati juba ka enne, kuid esimene elektrooniline kalkulaator oli valmistatud 1961. aastal Suurbritannia firmaga Bell Punch. Esimene elektrooniline kalkulaator, mis mahus käelabasse oli toodetud 1967. aastal firmaga Texas Instruments, mis tänapäevani on üks arenenumaid IT fimasid. Esimene kalkulaatori mudel, mida sai taskus kanda ja mis oli juba peaagu samasugune, kui tänapäevane, oli valmistatud 1971. aastal firmaga Busicom. Ajaga kalkulaatorid arenesid veel mugavamaks ja kolisid ka tavalistesse arvutitesse jne, kuid ma arvan, et need kolm arenemise etappi võib nimetada taskuarvuti kalkulaatori leiutamiseks.     Teine leiutis, mis mulle huvi pakub oli leiutatud 1950ndatel George Devoliga. See oli esimene robot nimega Unimate. Devoli esimene grant kukkus läbi, k...